Täitemenetluse alustamine

  1. Kohtutäituri poolt menetletavad täitedokumendid on loetletud  täitemenetluse seadustikus §-s 2. Täitedokumendiks on näiteks:
    • jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend;
    • töövaidlus-, üüri- või liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus;
    • notari tasu maksmise arve;
    • maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta;
    • välisriigi kohtu lahend, kui see on Eestis tunnustatud või kuulub tunnustamiseta täitmisele.
  2. Kohtutäituri poole on võimalik pöörduda, kui võlgnik vabatahtlikult ei täida seda, milleks teda kohtu või muu pädeva asutuse poolt on kohustatud. Näiteks ei maksa võlgnik võlga ära, ei vabasta ruume, ei eemalda ebaseaduslikku tõkkepuud, ei avalda vabandust ajalehes jne. Kohtutäiturile tuleb esitada täitedokumendi originaal või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud koopia. Kohtuotsused ja väärteootsused esitatakse kohtu või menetleja kinnitatud ärakirjana. Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokumenti esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitmisavalduse näidisvormi saate kohtutäituri käest. Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument (näiteks volikiri).
  3. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kui pärast täitmisavalduse esitamist raha ei laeku, siis tihti on mittelaekumise põhjuseks võlgniku varatus – võlgnikul puudub tema nimel olev vara ja kindel sissetulek või jääb tema sissetulek alla miinimumi, mida kohtutäitur arestida ei tohi. Sellisel juhul täitemenetlust jätkatakse ning pidevalt kontrollitakse, kas võlgnik on vahepeal tööle läinud või vara omandanud. Saamaks teada, kas kohtutäitur on olnud nõude täitmisel aktiivne ning mida kohtutäitur täiteasjas võla sissenõudmiseks teinud on, tuleks pöörduda kohtutäituri poole. Täitemenetluse osalisel on võimalik minna kohtutäituri büroosse ja täitetoimikuga tutvuda. Samuti on võimalik minna kohtutäituri vastuvõtule või saata kohtutäiturile kiri. Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada.
  4. Kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul. Erinev on aga olukord siis, kui kohtutäitur ei ole asjas erapooletu. Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama. Täitemenetluse seadustikus toodud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kohus kuulab nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse ning lahendab taanduse määrusega. Kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile.
  5. Kohtutäitur on kohustatud raha sissenõudjale üle kandma kümne tööpäeva jooksul kohtutäituri arvelduskontole raha laekumisest arvates.
  6. Täitedokumente võetakse täitmisele, kui nad on jõustunud, st neile peab olema lisatud jõustumismärge. Viivitamata täidetavale lahendile jõustumismärget ei lisata. Pärast lahendi jõustumist lisab jõustumismärke vastavalt kas kohus, töövaidluskomisjon, üürikomisjon või liikluskindlustuskomisjon. Viivitamata tuleb täita kohtumäärus  ja maksekäsk. Teised lahendid tuleb viivitamatult täita siis, kui selle kohta on otsuse resolutsioonis märge.
  7. Kohtutäitur menetleb täitedokumente üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse välisriigi õigust. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole
  8. Kohtutäituri valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et täitemenetluse toiminguid saab teha täitur, kelle justiitsministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara.
  9. Kui täitmisdokumendi esitab sissenõudja õigusjärglane (nt nõuete loovutamise korral), siis tuleb täiturile täitmisavalduse esitamisel õigusjärglust tõendada.
  10. Kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Täitmist ei ole vaja pakkuda, kui sissenõudja esitab kirjaliku dokumendi selle kohta, et sissenõudja kohustus on täidetud või et võlgnik täitmise vastuvõtmisega viivitab, ja dokumendi ärakiri on võlgnikule edastatud või edastatakse koos täitmisteatega.


Võlakaitse Büroo õigusteenused
Vastuvõtule registreerimine
E-post: info@vkb.ee
Tel: 501 9167

Asukoht: Kentmanni 15, Tallinn

© Copyright 2011-2018 - Võlakaitse Büroo